Milline oht kukub sügisestel seentel

Sõbralik meeseenepere pakub rõõmu igale seenekorjajale, kes sügisel metsa poole suundub. Kuid vähesed inimesed arvavad, et puu, mille jalamil need seened kasvavad, on surma määratud. Pealegi on väga tõenäoline, et ka kõik läheduses kasvavad puud ei kesta kaua. Fakt on see, et sügisene mett agarik on kõige hullem metsavaenlane, mille süül tapetakse maailma eri paigus sadu hektareid ökosüsteeme.

Sügisene mesi agar (lat. Armillaria mellea) on väga laialdase toidubaasiga parasiit seen. Selle kasvamiseks ja arenguks sobivad nii surnud puit (kännud, langenud oksad) kui ka elavad puud, samuti põõsad. Mee-agarik võib asuda heitlehistele või okaspuudele ja hoolimata taime kõigist katsetest vabaneda parasiitide seenest spetsiaalsete kaitseainete eraldamise kaudu, on selle lahingu tulemus alati seene kasuks. Selle ohvriteks võivad saada lisaks metsapuudele ka aiataimed nagu õunapuud, pirnid ja viinamarjad.

See meeagarikute liik on laialt levinud põhjapoolkera niisketes metsades: nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias. Just siin avastasid teadlased suurima seeneniidistiku Armillaria mellea, mille suurused ulatuvad mitmele hektarile. Kui spoorid ilmuvad puule ja seeneniidistik hakkab arenema, võib selle koore alt ja juurtest leida iseloomuliku valge katte, mis koosneb peenimatest niitidest ja kohevast. Järk-järgult hõivab seeneniidistik puu alumises osas kogu koore all oleva ruumi ja seene eraldab kasvu ajal tugevaid toksiine. Eksperdid märgivad, et noored ja nõrgestatud puud võivad surra 2–3 aastat pärast seda, kui seente eosed on nende pinnale löönud, ja tervete isendite vabanemiseks võib salakavalatest seentest kuluda kuni 10 aastat.

Seen on väga aktiivne suvel, kui õhutemperatuur ületab 17-20ºС. Eksperdid märgivad suurte linnade läheduses ja nende sees asuvate metsade suurenenud haavatavust, mis kannatavad liigse rekreatsioonisurve all. Üks taime nõrgenemist ja sellele järgnevat nakatumist provotseerivaid tegureid on ka ekstreemsed ilmastikuolud.