Mida varjavad Issyk-Kul järve veed

Tuhanded turistid, kes puhkavad igal aastal Issyk-Kul järve kaldal, ei kahtlusta isegi seda, kui palju huvitavat selle sügavusse peidus on. Me ei hakka ümber jutustama legende lugematutest aaretest, mille Tamerlase ratsavägi ja Aleksander Suure vaprad sõdalased järve põhjale jätsid, laseme rahvaepose asjatundjatel seda teha. Me räägime sellest, mida Issyk-Kul järve põhjas teaduslike ekspeditsioonide käigus tegelikult avastati. Siin saate kohtuda järve loomastiku haruldaste esindajatega ja puudutada isegi iidsete linnade varemeid, sest mitu sajandit tagasi oli järve tase palju madalam ja selle kallastel elasid inimesed.

Huvitavad veealused elanikud

Järv on nii puhas, et kuni 120 meetri sügavusele on siin sattunud mikroorganismid, võite kohata kalu, kellel on piisavalt toitu. Tõsi, kaugel paljudest liikidest on võimelised elama sellisel sügavusel, kuid vikerforell ja Issyk-Kul kubjas tunnevad end siin üsna mugavalt. Enamik kohalikke ihtüofauna on ainulaadsed endeemilised liigid, mida kusagil mujal ei leidu.

Lisaks neile elavad siin rändajad: juba eelmisel sajandil toodi siin kutseliseks kalapüügiks 7 kalaliiki, sealhulgas latikas, haug, aga ka meriahven ja väärtuslikud forellid Armeenia kõrgest mäestikust Sevani järvest. On tähelepanuväärne, et uues kohas elanud Issyk-Kul'i forell on aastakümneid märkimisväärselt muutunud. Ihtüoloogid märgivad, et tema kehavärv ja proportsioonid muutusid, lisaks võttis ta kaalus juurde, saavutades 15-20 kilogrammi, ületades mitu korda oma Sevani sugulast.

Muistse Chigu linna varemed

Tyupi lahes asuvad 3-5 meetri sügavusel iidse linna Chigu (Chiguchen) varemed - Usuni osariigi pealinn, mis oli teada Hiina kroonikatest. Veealuseid arheolooge kaasatud uuringud viidi läbi eelmise sajandi 50ndatel ja 80ndatel ning seejärel tõstsid lahe põhjaosa teadlased hulgaliselt esemeid. Nende hulgas on keraamilisi ja metalltooteid, samuti loomade luudest valmistatud esemeid. Teadlased dateerivad selle linna 1. aastatuhandesse eKr.

Sküütide matused ja tuhandeaastase ajalooga linna varemed

Veel sügavamale, umbes 5-10 meetrit järve pinna alla 2006. aastal, avastati iidse linna varemed, mis koosnesid kiviseintest ja ehitistest. Avastus tehti 2006. aastal veehoidla põhjaosas Kõrgõzstani-Venemaa ühise ekspeditsiooni käigus, kus osalesid sukeldujad ja kaasaegsed seadmed. Sama ekspeditsioon avastas umbes 20 meetri sügavusel salapäraseid ringe, mis koosnesid veetaimestikust, mille päritolu pole veel välja selgitatud. Lisaks leiti mitmeid sküütide matuseid koos säilinud metallist majapidamistarvete ja relvadega.

Artefaktid Andronovo kultuuri ajast

Lisaks Usunsi pealinna varemetele leiti järve põhjast ka Andronovo kultuuri kuuluvaid keraamikat ja luust jäänuseid. See kultuur on Kesk-Aasia ja Lääne-Siberi lõunaosa avatud aladel laialt esindatud ning selle õitseaeg langeb 1. aastatuhandele eKr. Artefakte avastati märkimisväärsel sügavusel, umbes 18-20 meetrit, mis näitab, et järve tase on viimase mitu tuhat aastat märkimisväärselt kõikunud.

Niisugune hämmastav mitmesuguseid esemeid, mida leidub nii Issyk-Kul järve põhjas kui ka selle ümbruses, viitab sellele, et tuhandete aastate jooksul on järv olnud erinevate kultuuride ja rahvaste kontsentratsiooni keskus. Tien Shani pärl, mis on täielikult lendlev imekerade kestel asuvate kuivade mäestikulappide keskel, on alati meelitanud Aasia laiuses elanud rahvaid. Kuid järve veealune maailm on huvitav mitte ainult haruldaste elanike ja iidsete matjate jaoks. Selgub, et järves (nüüd Vene mereväe baas) on olnud ainulaadne veealuste relvade katsetamise baas alates eelmise sajandi 40-ndatest aastatest. Üksus evakueeriti siit Teise maailmasõja ajal Dagestanist ning tänu oma tohutule veekogule ja mittekülmutavale pinnale suudeti aastaringselt teha katseid ning Issyk-Kuli järv asendas Kaspia mere sõjaväeinseneridega.