Vulkaaniline katastroof: mis kõige hullem, inimesed elasid Maal 1500 aastat tagasi

Mida saab õppida meie planeedi liustike uurimisel? Selgub palju! Liustikud või õigemini neisse kogunenud lumekihid võivad valgustada paljusid ajaloo saladusi ja rääkida sellest, kuidas inimesed elasid sadu ja tuhandeid aastaid tagasi. Teadlased võtsid ühe Euroopa Alpide liustiku lumest proovid ja leidsid, et VI sajandil pKr olid Maa-olus elamistingimused üks raskemaid ja selle põhjuseks oli vulkaanide ulatuslik purse.

Selgus, et Alpide Alpides pärinevad jäämaardlad, mis pärinevad aastast 536 AD, sisaldavad suurenenud koguses vulkaanilist tuhka ja muid osakesi, mis pole atmosfääri tavaolukorrale iseloomulikud. Sarnane jääkompositsioon leiti ka Gröönimaa liustikest ekstraheeritud südamike analüüsimisel, mis pärinevad aastast 540 AD. Teadlaste sõnul viitab VI sajandi esimese poole atmosfääri nii kõrge saasteainete tase sellele, et Maal toimusid massilised vulkaanipursked. Atmosfääri langes tohutu hulk vulkaanilist tuhka, mis vähendas päikesevalguse voogu pinnale, mis põhjustas põllumajanduses jahutust, põuda ja põllukultuuride rikkeid. Sarnaseid lisandeid jääsüdamiku kihtides on võimalik jälgida järgmise 100 aasta jooksul.

Kuid meie planeedi elanike kannatused ei lõppenud sellega: 540. aastatel puhkes katku epideemia, mis hõlmas Euroopat, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikat ja Lõuna-Aasiat. Teadlased ei ole veel suutnud nende nähtuste vahel võimalikku seost kindlaks teha, kuid on võimalik, et haiguspuhangu põhjustab järskude kliimamuutuste tõttu mullide katku põhjustaja mutatsioon.

Olgu kuidas on, vulkaanide ulatuslik purske põhjustas märgatava jahutuse, mis läks ajalukku antiikse hilise antiikse väikese jääaja nime all. Vulkaanide katastroofiliste pursete tagajärgi oli tunda kuni 7. sajandi keskpaigani ning teadlased jälgisid sel perioodil hõimude ja tervete rahvaste massilisi rändeid just kliimamuutustega põhjapoolkeral sel ajaloolisel perioodil.