Fotograaf külastas Auschwitzi ja sai teada, mis tunne on täna siin elada.

Tänapäeval on Auschwitz tuttav igale täiskasvanule. Natside surmalaagritest kõige kuulsam, see kestis 1941–1945. Siin tapeti kokku 1,4 miljonit vangi. Sellest laagrist on saanud üks kahekümnenda sajandi halvimaid kohti ja holokausti sümbol.

Fašistlikes dokumentides ilmus teine ​​nimi - Auschwitz. SS-tehas lõi surmavabriku Auschwitzi linna lähedale, see oli tema, kes laagrile nime pani. Linn asub Krakovist nelikümmend minutit ja on üle 800 aasta vana: asulat on nimetatud XII sajandi kroonikates. Täna on Auschwitz täiesti moodne 40 tuhande elanikuga linn, mida külastab aastas umbes kaks miljonit turisti. Kolm aastat tagasi veetis siin mitu kuud saksa fotograaf Felix Adler. Ta vestles elanikega ja sai teada, mis tunne on elada selle koha kõrval, kust veri täna külma jookseb.

Leszek: "Ma ei otsustanud elada Auschwitzis, sündisin siin. Ja ka mina pean kuskil töötama." Nüüd töötab Leszek söekombinaadis, mis tootis kunagi natsidele relvi.

Beata: "Esmapilgul tundub pisut imelik, et elan Auschwitzis. Kuid siinne elu on tõesti tavaline. Nii et hiljuti asutasime uue kaubanduskeskuse ja olen selle üle ääretult õnnelik."

Natalia: "Ma olen Krakowist, Auschwitzis külastame mu poiss-sõbra vanaema. Ma arvan, et siinne elu on kindlasti väga kummaline."

Maria: "Mulle meeldib siin väga, eriti suvel. Kolisin siia, ehkki sündisin Lvivist, mis on täna Ukraina osa."

Jan: "Minu vennapoeg James Anthony Pavelczyk, esimene Poola kosmonaut." Jan kalastab ja ütleb seda uhkusega.

Peter ja Martin: "Imelik on öelda, et olete pärit Auschwitzi. Kord läksime Poznani puhkusele ja rääkisime, kust me pärit oleme. Nad küsisid meilt, millistes kasarmutes me elasime."

Krzysztof: "Kui te ei võta arvesse, et läheduses tapeti palju inimesi, on Auschwitz nagu iga teine ​​linn." Krzysztof esindab üht usundit.

Darek: "Siin pole kõik nii hull, Auschwitz on väga ilus ja rändurid annavad mulle alati raha."

Tomasz: Ta tuleb regulaarselt Sola jõe kallastele päevitama ja ujuma. Auschwitzi komandant Rudolf Höss tõi siia oma lapsed. Ka jõekaldal said sakslased krematooriumi tuhast lahti.