Reini katastroof: kuidas Euroopa riigid suure jõe päästmiseks kokku tulid

Reini jõgi, mis voolab korraga läbi kuue riigi territooriumi, on üks Euroopa sümboleid. Juba iidsetest aegadest on selle kallastel elanud Euroopa rahvad ja Reini org on tänapäeval üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi Euroopa ruumis - siin elab üle 50 miljoni inimese. Kuid paraku pole jõe praegune ökoloogiline seisund kaugel sellest, mis ta oli sadu ja tuhandeid aastaid tagasi: moodne tsivilisatsioon jätab oma jälje. Reini veekvaliteet on paljudest Euroopa jõgedest halvem, suuresti 1986. aastal aset leidnud ulatusliku katastroofi tõttu.

Ühes Baseli tehases toimunud hädaolukorra tagajärjel heideti Reini jõkke üle 30 tonni mürgiseid aineid. Kemikaalid ja ühendid, sealhulgas elavhõbe ja ohtlikud pestitsiidid, sattusid jõe ülemjooksule. Nende sündmuste pealtnägijad meenutavad, et veearter omandas ebaloomuliku punase värvuse ja see oli kategooriliselt keelatud linnade jaoks, kes kasutasid sellest vett joogiveena. Mõne päeva jooksul ujutas allavoolu mürgine Reini vesi, jõudes Põhjamereni. Selle katastroofi tagajärjel täheldati massilist kalade ja teiste mereelanike katku ning Reini vesi ise muutus joomiseks ja enamiku selle elanike eluks kõlbmatuks.

Katastroof pani Reini vesikonnas asuvate riikide ametivõimud jõe seisukorra värske pilgu heitma. Väärib märkimist, et isegi enne seda kurba juhtumit ei vastanud jõe veekvaliteet paljudele nõuetele ja mitmete saasteainete tase oli normist kõrgem. Sõjajärgne Euroopa ülesehitamine ja tööstuse kiire areng viisid Reini seisundi järsu halvenemiseni 20. sajandi teisel poolel. Pärast toksiinide eraldumist hindasid võimud katastroofilisi tagajärgi kiiresti ja asusid jõe ökosüsteemi taastama. Vastu võeti pikaajaline programm, mille eesmärk on vähendada saasteainete heidet. Ja peamiseks edukriteeriumiks oli lõhe tagasitulek, kes oli varem Reini kudemas käinud, samuti merikilpkonnade esinemine jõe suudmes. Muidugi võeti arvesse nii vee füüsikalis-keemilisi parameetreid, mis pärast programmi lõppu oleks pidanud joomiseks kõlblikuks muutuma, kui ka mürgiste komponentide olemasolu põhjasetetes.