Kummalised šveitslased, kes räägivad erinevaid keeli ja ei meeldi üksteisele

Šveits ... Enamiku inimeste jaoks on see riik seotud luksuskellade, pankade ja kõrge elatustasemega. Ja šveitslasi ennast peetakse enamasti edukateks eurooplasteks, kel on kõrge kultuur ja haridus, rikkad ja kes tunnevad peamisi Euroopa keeli. Kuid tegelikult räägivad nad kõikides Šveitsi osades oma keelt ja tavaline euroopalik sallivus kaob, kui rääkida naaberkantoni elanikest, kes räägivad mõnda muud keelt. Keeleliste erinevuste kõrval on ka palju muid vastuolusid, mille tõttu ei saa Šveitsi ühiskonda nimetada ühtseks. Seda Euroopas ebaharilikku tunnust märgivad paljud riigi teadlased.

Šveitsi on kogu ajaloo jooksul perioodiliselt mõjutanud tema võimsad naabrid: Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Nende riikide lähedus, samuti mägise maastiku iseärasused moodustasid riigi omapärase rahvusliku ja religioosse koostise, kui erinevates kantonites täheldatakse ühe või teise keele ülekaalu. Kõigil nendel Šveitsi ühiskonna osadel on olemas isegi oma nimed: saksa šveits, prantsuse šveits ja itaalia veits. Vaatamata tõsiasjale, et riik on juba pikka aega eksisteerinud, pole selle elanikkond muutunud paljuski homogeenseks, vaid vastupidi, erimeelsused mõnes elutähtsas küsimuses on vaid süvenenud.

Tähelepanuväärne on see, et keelelised erinevused tekitasid Šveitsi elu erinevates aspektides palju vastuolusid ning suurimad lahkarvamused on saksa šveitslaste ja prantsuse šveitslaste vahel. Kokkuleppe saavutamiseks jõuti riigis korraldada palju rahvahääletusi väga erinevatel teemadel: alates riigi astumisest EL-i, millega Šveits pole veel ühinenud, kuni tuumarelvade tootmise ja kasutamise keelustamiseni ning riigis uute minarettide ehitamiseni.

Kui aga peamine vastasseis puhkes prantsuse ja saksa keele kõnelejate vahel, külgnevad perioodiliselt üks või teine ​​šveitslane, kelle jaoks itaalia keel on emakeel. Samal ajal märgivad keeleteadlased huvitavat joont: itaallaste väike arv võrreldes teiste rühmadega muutis nad kakskeelseks - see tähendab, et suurem osa neist valdab ka saksa keelt. Kuid uuringud näitavad, et itaalia keel on järk-järgult loobumas isegi neis kantonites, kus see on tavaliselt valitsenud, hoolimata selle ametlikust keelest.

Veel üks Šveitsi tunnusjoon on riigi elanike seas kõrge inglise keele oskus, mis aga pole osariik. Kui võtta Šveits, kes elab riigi prantsuse osas, valdab ta reeglina lisaks oma emakeelele ka inglise keelt ja saab aru, mida sakslased räägivad, kuid ei räägi saksa keelt. Sarnane olukord on ka sakslastest šveitslastega, kes räägivad saksa ja inglise keelt ning saavad prantsuse keelest aru.