Maa-alune süstimistehnoloogia seisab silmitsi avaliku tagasilükkamisega

Rahvusvaheline üldsus, kes on tõsiselt mures kasvuhoonegaaside ülemäärase pärast, kutsub riike, kes on suuremad saasteainete tootjad, üles järgima kvoote. Regulatsioonidesse mahutamiseks peavad paljud Euroopa riigid välja töötama hulga meetmeid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks₂, ja üks neist on gaasi sissejuhtimine maa-alustesse hoidlatesse.

See võib tunduda uskumatu, kuid maa-alustesse mahutitesse gaasi sissejuhtimist koos alternatiivse energia ja rohelise tehnoloogia kasutuselevõtuga tunnistati tõhusaks ja mis kõige tähtsam, ohutuks vahendiks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.₂. Maa-alused veehoidlad võivad olla kaevandamise järel järelejäänud tühimikud või muud maa-alused looduslikud veehoidlad. Selle süsinikdioksiidi kasutamise meetodi pooldajad usuvad, et gaasi hoidmine maa-alustes hoidlates on ohutu ja sellises seisukorras gaasi saab säilitada vähemalt 100 000 aastat. Sellised järeldused tehti looduslike süsinikdioksiidi reservuaaride vaatluste põhjal. Vaatamata asjaolule, et mitmed eksperdid väidavad, et gaas võib atmosfääri tagasi lekkida või ühel või teisel põhjusel isegi maavärinat põhjustada, rakendavad sellised projektid juba mõned maailma riigid.

Selle tööstuse liider on Norra ettevõte Statoil, mis tegeleb süsivesinike tootmisega Põhjameres. Juba rohkem kui 20 aastat on Sleipniri väljal olnud maa-alune süsinikdioksiidi hoidla, mis on siinse maagaasi tootmise kõrvalsaadus. Läbilaskmatute kivimite kiht kaitseb maa-alust hoidlat gaasilekete eest ja hoidla seisukorda jälgivad teadlased kinnitavad, et muretsemiseks pole põhjust. Sarnased ladustamisrajatised eksisteerivad ka mõnes muus valdkonnas ja enamik Euroopa poliitikuid pooldab nende arvu suurendamist.

Maa-alused hoidlad näivad olevat soodne võimalus ainult ametnikele ja tööstusettevõtetele, samas kui tavalised eurooplased on sellise tehnoloogia kasutuselevõtu suhtes väga umbusklikud. Seda kinnitavad massimeeleavaldused Saksamaal ja Norras, mille tõttu pidid nende riikide juhtkonnad tühistama kavandatud hoidlate ehituse. Inimesed usuvad mitte ilma põhjuseta, et looduslike või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärjel võib hoidla kitsus kahjustada ja siis puhkeb tohutul hulgal mürgist gaasi.

Gaasiga peate siiski midagi ette võtma, sest nagu mõõtmised näitavad, on viimase sajandi keskmine temperatuur maakeral viimase sajandi jooksul tõusnud 1,5 kraadi. See on väga oluline näitaja, mis näitab Maal toimuvaid globaalseid kliimamuutusi. JI peamised tarnijad on tööstusriigid₂ atmosfääri otsides otsivad nad meeletult võimalusi probleemi lahendamiseks, kuid praegu ei ole need pingutused kahjuks piisavad.