Tuhandeid kilomeetreid põlist ilu: kus on maailma suurim reserv

Peaaegu kõigil maailma riikidel on looduskaitsealad, rahvuspargid ja muud eriliselt kaitstavad looduslikud alad. Kuid ainult Taanile kuuluval Gröönimaa saarel on ainulaadne rahvuspark, mille pindala pole võrdne. Pakume teha retke Gröönimaa rahvusparki - põlise Arktika looduse lõputusse maailma - ja tutvuda selle elanikega.

Gröönimaa rahvuspark on suurim ja põhjapoolseim park kogu maailmas. Selle pindala on 972 000 ruutmeetrit. km, mis on umbes 45% kogu Gröönimaa saarest.

Rahvuspargi korraldamise koht saare kirdeosas ei olnud üldse juhuslik. See on üks maakera kõige hõredamalt asustatud piirkondi, kus inimese majandustegevus praktiliselt ei mõjutanud looduslikke ökosüsteeme. Lõppude lõpuks ei ületa Gröönimaa elanikkond 60 000 inimest ja see on koondunud peamiselt saare lõunaosa rannikuküladesse, kus kliima pole nii karm. Valdava enamuse saare elanikkonnast moodustavad Gröönimaa eskimod, mis moodustavad umbes 90% kogurahvastikust. Nad elavad reeglina traditsioonilist eluviisi, tegelevad mereelanike kalapüügi ja jahindusega. Inimeste viibimine pargi territooriumil on viidud miinimumini: need on pargi töötajad, kes tegelevad turvalisuse ja uuringutega, nende arv ei ületa suvehooajal 60 inimest. Seal on ilmajaam, teaduskeskus ja mitmed turvapostid.

Gröönimaa rahvuspark loodi 1974. aastal ja sai 3 aasta pärast biosfääri kaitseala staatuse. Selle peamine eesmärk on kaitsta Arktika tundra ainulaadseid ökosüsteeme, samuti jälgida nende seisundit seoses põhjamaastike erilise haavatavusega.

Gröönimaa rahvuspargi kliima on väga karm. Saare sügavustes hoitakse talvetemperatuuri miinus 40-50 ° С. Rannikul on kliima leebem ja talvel on siinne keskmine temperatuur miinus 5–10 ° C. Kuid isegi suvel pole eriti soe, peamiselt + 5-10 ° С ja rannikuala on isegi juulis kaetud triiviva jääga.

Suurema osa reservist hõivavad lahtised jääalad ning jäävabal territooriumil on laialt levinud samblike-samblike tundra koos teatud hulga rõhutud kääbuskaskede ja pajudega. Põhjarannikul, kus kliima on kõige karmim, valitsevad arktilised kõrbed ja igasugune taimestik on siin äärmiselt haruldane.

Vaatamata sellistele karmidele kliimatingimustele ja hõredale taimestikule on Gröönimaa saare kirdeosas parajasti muskushärrad, keda erinevatel hinnangutel on 5-15 tuhat isendit. Teised pargi elanikud on jääkarud, arktilised rebased, ermiinid ja lemmikud. Lühikese polaarse suve jooksul lendavad rannikul rändlinnud, kes siin pesitsevad.

Suvel on park turistidele ligipääsetav. Siit tulnud ränduritel on ainulaadne võimalus puudutada Arktika ainulaadset olemust, mis on nii karm ja habras.