Alexandra - soomlaste armastatud Vene keisrinna ja Helsingi patroon

Helsingi muldkehal tõuseb Vene keisrinna Alexandra Fedorovna esimese visiidi Soome auks graniidist vaht. Just selles lahe kaldal asuvas kohas seadis keisrinna jalg kõigepealt jala Soome pinnasele. Soomel on palju mälestusmärke Vene keisritele, kuid soomlastel on Alexandra suhtes eriline hoiak. Miks armastavad Helsingi elanikud Vene keisrinna nii palju ja hoiavad temast mälestust?

Mitu sajandit, kuni 1809. aastani, kuulus Soome territoorium Rootsi alla. Kuid 18. sajandi alguse Euroopa konfliktide tagajärjel oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Suurhertsogiriigi Vene impeeriumile. 1812. aastal koliti hertsogkonna pealinn Aleksander I korraldusel provintsilinna Helsingforsisse (tänapäevane Helsingi) ja sellest hetkest algas selle ümberkujundamine.

Suurt rolli Soome arengus ja Helsingi arhitektuurilise ilme kujundamisel mängis Vene keisrinna Alexandra Fedorovna, keiser Nikolai I naine. Keisrinna oli linna patroon ja soomlased kohtlesid teda väga lugupidavalt. Soome pealinna peaarhitektiks määrati Karl Ludwig Engel ning tema klassitsistlikus stiilis üles ehitatud Helsingi keskosa meenutab väga Peterburi tänavaid. Soomes on Senati väljak, katedraal ja palju muid arhitektuuri meistriteoseid, mis võlgnevad nende sündi Vene perioodile. Keisrinna Alexandra Fedorovna võttis isiklikult osa Soome pealinna ajaloolise kuvandi kujundamisest ning selle perioodi hooned moodustavad endiselt Helsingi uhkuse.

Alexandra Fedorovna võttis oma kaitse alla Soome hertsogiriigi pealinna ning keisrinna esimene visiit Soome toimus 1833. aastal. Kaks aastat hiljem, 1835. aastal, paigaldati muldkehale, sinna, kus ta kaldale läks, paigaldatud mälestuskivi graniidist stela, mille ülaosa kaunistab kahe otsaga kotkas kullatud kuulil. Pärast Soome iseseisvumist kotkas lammutati, kuid 1972. aastal armastatud Vene keisrinna mälestuseks taastati monument algsel kujul.