Hiina, mida turistid ei näe

Seal, kus turismimarsruudid lõppevad, algab elu. Lihtsaim viis teda otsida on äärelinnas. Keskus on sageli liiga läikiv ja kena, nagu postkaardilt ilus raam. Arhitektuurimälestiste taga kohvikute ja pagariäride lõhnad, karjudes, ei pane te mõnikord kõige olulisemat tähele. Inimestest.

Kellegi elust ehtsa fragmendi väljavõtmine on iga fotoajakirjaniku jaoks edukas. Kui aborigeen näeb turisti kaamerat enda poole suunatud, muutub ta nägu. Justkui see pole kaamera, vaid RPG. Ta arvab: "Mida kuradit see valge tüüp plaanib? Mida ta vajab?" Sa pead tulistama salaja, paparatsode stiilis. Niipea, kui kohtute tähelepanu objektiga oma silmaga, kaob hetke keemia igaveseks.

Teel Hiina sadamalinnast Ningbo Shanghaisse oli mul õnnelik võimalus. Meie bussi tagumine rida oli tühi. Võtsin kõik kohad, paljasin telepildi, avasin akna ja hakkasin elust pilte tegema.

Kahanda hütid räpase jõe ääres. Varemete omanikud pesevad selles ehk riideid, pesevad end ja isegi joovad sellest pudrust.

Motorollerid on Aasia kõige populaarsem transpordiliik. Pered sõidavad nendega: kolm, neli, viis inimest. Ja mõnikord õnnestub neil vedada mitte ainult lapsi, vaid ka telereid. Vene liikluspolitseinik lämbuks vilistades, kui näeks tee peal sellist bakhanaaliat :-)

Maasikamüüja paneb kauba hoolikalt korvidesse. Tüdruku dressipluus sobitatakse täpselt marjade värviga.

Halli plaatidega viilkatusega majad. Maastik meenutab enne koristamist vene külasid.

Sportlik Hiina vanaema. Meie venelased pole hullemad!

Noh, miks, kus on raud, kas seal on alati tõsiseid poisse? :-)

Kuidas saab elada sellises kaoses?

Vanaema, kellel on ruudulises kleidis armas karu, viib prügikasti välja.

Tüüpiline Aasia. Kraabitud seinad, rõdu peal pestud linad ja majade juurde pargitud tõukerattad.

Iga päev läheb õnne otsima 5,5 miljonit Ningbo elanikku.

Glamuurne roosa jalgrattal hiiglaslik hiina naine. A la Hiina patos.

1979. aastal kehtestas kommunistlik partei reegli: "Üks perekond - üks laps".

Neil polnud kuhugi minna. Vaid paarikümne aasta jooksul on riigi rahvaarv kahekordistunud. Ja seal on kirjutamata seadus: kui jõgi hakkab üle voolama, tuleb see peatada või ujutatakse see ümber kõik. Reeglite täitmist jälgiti rangelt. Lisalist last karistati kümne aastapalgaga.