Linnas pole enam vaba ruumi: Singapur kolib maa alla

Linnaruumi puudus on eriti terav kiiresti kasvava rahvastikuga riikides. Kuid kui tavalised megalinnad haaravad eilse provintsi külgnevaid osi, siis Singapuril, linnriigil, mille territoorium on rangelt piiratud, pole lihtsalt kuhugi füüsiliselt laieneda. Kunstsaarte ehitamine võimaldab teil teatud raskustega toime tulla, kuid paraku ei lahenda see peamist probleemi - linnas on katastroofiliselt vaba ruumi puudus. Sellistes keerulistes tingimustes ei pea asulad midagi tegema, vaid vajub järk-järgult maasse.

Suuremahuline maa-alune ehitamine suurlinnades, mis hõlmab lisaks metrooliinidele ka mitmesuguse otstarbega ehitisi, on kogu maailmas üsna laialt levinud. Seal, kus piirkonna geoloogilised tingimused seda võimaldavad, kasutavad linnad üha enam maa-alust ruumi ja juhtivad arhitektid soovivad võita õiguse teise projekti maa alla viimiseks. See pole mitte ainult huvitav, vaid ka väga prestiižne, sest sellised objektid saavad sageli linna esiletõstmiseks. Põhimõtteliselt on erinevad väljakud ja meelelahutuskeskused, maanteed, parklad ja harvemini kontoriruumid peidetud linnaväljakute ja parkide alla. Nii pole näiteks Helsingis maa all mitte ainult kaubanduskeskused, vaid ka spordiväljakud ning Souli lähedal asuvad korraga mitmed kultuuri- ja meelelahutuskeskused ning kaubanduskeskused.

Singapuri käsutuses on ainult saared, mille kogupindala on täna 724 ruutmeetrit. km Linnriigi rahvaarv ületab juba 5,8 miljonit inimest ja see kasvab jätkuvalt. Majanduse kiire kasv ja kõrge elatustase meelitavad naabritega võrreldes rändajaid paljudest Kagu-Aasia riikidest. Sel põhjusel ja ka stabiilse positiivse loodusliku rahvastiku kasvu tõttu ennustavad eksperdid, et 2030. aastaks on 7 miljonit Singapuri elanikku. Sellega seoses on uute elurajoonide, pargialade ja ühiskondlike rajatiste paigutamise probleem üha teravamaks muutunud.

Singapuris pole sellist asja nagu provints või äärelinn; siin asuvad kõik strateegiliselt olulised objektid, sealhulgas sõjalised, linnas. Elamurajoonide ja kontorikeskuste rajamiseks saadeti maa alla maanteed, strateegilised kütusevarud, sõjaväe depood ja muud abirajatised, mille pinnal ei olnud vaja hõivata hinnalisi arvesteid. Huvitav on see, et Singapuris on maailma suurim kliimaseade, mis tagab ülikoolilinnaku ruumides mugava mikrokliima. Nagu arvata võis, asub see ka maa all.

Lisaks ülaltoodule on Singapuri maa-alune maantee keskne maantee ning mitmed ostu- ja meelelahutuskeskused. Linnaplaneerimise spetsialistid arvavad, et tulevikus jätkub tendents objekte maa alla viia, sest areneval linnal lihtsalt pole muud valikut.