Khoisani rahvad on kõige iidsemad kõigist Maal elavatest

Mandri lõunaosas, kõrbealadel elavad Aafrika rahvad on juba ammu pälvinud antropoloogide ja etnograafide tähelepanu oma ainulaadsusega mitmes mõttes. Nende välimus, keha ehituslikud iseärasused ning ka selle piirkonna rahvaste ebaharilikud keeled olid isegi põhjus, miks neid eristati eraldi väikese rassina - Lõuna-Aafrika Vabariigina. Täna räägime Khoisani rahvastest, keda tunnistati kõige iidsemateks rahvasteks kõigi meie planeedil elavate inimeste seas.

Khoisani rahvad on kohoani keeli kõnelevate Lõuna-Aafrika rahvaste rühma üldnimetus. Neid keeli peetakse üheks kõige raskemini õpitavaks ning neil on tavaliste helide kõrval ka konkreetsed klõpsutavad kaashäälikud, mida meie planeedi rahvaste teistes keeltes ei leidu.

Khoisani kuulub mitu rahvast, kes elavad Kalahari kõrbes ja selle lähiümbruses ekvaatorist lõunas. Kõige arvukam rahvas, kes selle rühma moodustab, on jahimehed-kogujad Bushmen ja Hottentots, kelle hulka kuuluvad naama rahva esindajad. Enamik poolkõrbetes ja savannides elavaid hottentotaid on karjakasvatus.

Khoisani rahvad kuuluvad eraldi alaealiste rassi - Lõuna-Aafrika ehk kapoidi, mille teadlased on tuvastanud Negroidi rassi osana. Ja see eraldamine pole üldse juhuslik: leiti liiga palju erinevusi Khoisani rahvaste ja nende mandri naabrite vahel. Esimene asi, mis bushmenidega või nama rahvaste esindajatega kohtudes silma torkab, on heledam punakas varjundiga nahk kui teiste neegridide rassi esindajad. Lisaks on Mongoloidi näojooned jäädvustatud välisilmes ja Bushmeni nahk on aldis varajasele kortsude moodustumisele, see tähendab, et nende rahvaste esindajad vananevad väliselt kiiremini kui nende naabrid, neegridide rassi esindajad.

Geneetikud, kes uurisid 220 inimest Bushmeni ja Hottentoti eri hõimudest, aitasid valgustada kapoidide rassi mõistatusi. Kui teadlased võrdlesid koisanide genoome mandri naabrite, aga ka mõnede teiste meie planeedil elavate rahvastega, jõudsid nad järeldusele, et capoid rassi esindajad olid umbes 90-100 tuhat aastat tagasi ülejäänud iidsetest inimestest isoleeritud. Seega tunnustati koisanid meie planeedi kõige iidsemate rahvastena, kelle areng on käinud omasoodu juba ammusest ajast. Kuid nagu selgus, tekkis Khoisani rahvaste rühmas ka "geneetiline lõhe" teistest mandri naabritest: umbes 35–43 tuhat aastat tagasi jaotati need rahvad kahte rühma: põhja- ja lõunaosa, mis on selgelt jälgitakse nende genoomi muutusi. Bushmenite esindajate seas selgus ka kõrge geneetiline mitmekesisus, isegi ülejäänud mandri elanike taustal, mis on selles osas silmapaistvam maailmas. Tõepoolest, Aafrika territooriumil avastasid teadlased suurima geneetilise mitmekesisuse võrreldes teiste mandritega, mis kinnitab veel kord tõsiasja, et muistsete inimeste ümberasustamine teistesse piirkondadesse võis toimuda just Aafrika territooriumilt.