Miks tundras on nii palju järvi, sest sademeid pole rohkem kui kõrbes

Tundra hämmastab reisijaid järvede rohkusega. Pole asja, et seda Põhja-Jäämere rannikut sirutavat maariba nimetatakse järvede ja soode maaks, sest neid on siin rohkem kui kuskil mujal maakeral. Kaugel Põhjas asuvad suured ja väikesed, kuid enamasti madalad ja ümarad järved. Huvitaval kombel pole siin nii palju sademeid. Talved on tundras äärmiselt lumised ja suvel pole enam vihma kui kuivades steppides või isegi mõnes kõrbes. Kust tulevad kõik need järved ja sood?

Kui vaadata aastase sademete arvu kaarti, saab selgeks, et selle indikaatori tundra hõivab vahepealse asukoha kõrbete ja steppide vahel. Sademeid langeb siin 100-300 mm aastas, mõnes piirkonnas ulatub see arv 500 mm-ni. Kuid siin erinevad tundra temperatuurid madalatest väärtustest, mis paljuski on selle järvede ja soode moodustumise põhjuseks.

Tundra on igikeltsa pideva leviku tsoon, mis võib ulatuda 500 meetri ja veelgi enam. Suvi tundras on külm ja väga lühike. Hoolimata asjaolust, et põhjapoolse ringi taga peetakse polaarpäeva, on see täpselt nii, kui päike paistab, kuid ei soojene. Päike on madal horisondi kohal ja kiired langevad tundra pinnale suure nurga all, nii et suurem osa neist peegeldub ilma pinda soojust soojendamata. Suvekuude keskmised kuutemperatuurid ei ületa 5–12 kraadi ja külmavaba periood võib kesta vaid paar nädalat. Seetõttu sulab tundras igikeltsa vaid selle ülemises kihis 40–60 sentimeetri võrra, niiskus jääb aga pinnale. Igikeltsa sulamisest tekkivad sademed ja vesi ei lähe kuhugi, sest kiht külmunud kive takistab neil maasse imbuda.

Kuid niiskuse aurustumist praktiliselt ei toimu: madalad temperatuurid põhjustavad asjaolu, et pinnalt aurustub vähem niiskust kui atmosfääri sademete korral. Selgub, et isegi nii väikese sademete hulga korral, mis on võrreldav kõrbekliimaga, on tundra aurustumine alati väiksem kui sademete hulk. See pilt põhjustab liigset niiskust ning suure hulga järvede ja soode teket.