Šokolaadisõpradel on raske: kakaopuud surevad haigustesse ja põuda

Seda on kurb mõista, kuid šokolaadi globaalne tootmine on sügava kriisi äärel. See kõik puudutab kakaopuid, mille saagikus langeb enamikus toormaterjali tootvates riikides. Puude istandused kannatavad põudade ja seenhaiguste käes ning kogu maailmas on põllumehed üleminekul kasumlikumatele põllukultuuridele, eelistades mitte segi ajada tujukate kakaoubadega.

Kakao- või šokolaadipuuistandused asuvad meie planeedi ekvaatorilistel laiuskraadidel 20 kraadi lõuna ja põhja laiuskraadi vahel. See on väga nõudlik saak. Kakaopuud (Theobroma cacao), mis vajavad pidevat kuumust ja suurt õhuniiskust, ei talu otsest päikesevalgust. Seetõttu peavad nad istandustele teiste kõrgemate puude istutamiseks varjutamise korraldama. Banaan, kookospähkel või kummipalmid, samuti mangod ja avokaadod toimivad enamasti kakao kõrvetava päikesevalguse eest. Soodsates tingimustes võib kakaopuu õitseda ja toota põllukultuure aastaringselt. Kuid peamine viljasaak toimub kaks korda aastas.

Õitsev kakaopuu

Alates õitsemise hetkest kuni otse puutüvele kasvavate puuviljade valmimiseni kulub umbes 4 kuud. Igas kakaoviljas on 40–60 seemet - kakaoube, mida pärast kuivatamist ja töötlemist kasutatakse šokolaadi valmistamiseks. Kakaopuu hakkab vilja kandma 5-6-aastaselt ja saavutab oma maksimaalse produktiivsuse 12-15-aastaselt. Šokolaadipuu elab (sõltuvalt tingimustest) 30 kuni 80 aastat.

Kuigi kakaopuude sünnikoht on Kesk-Ameerika, pakuvad tänapäeval enam kui 60% kogu kakaoubade toodangust Aafrika mandri riigid: Côte d'Ivoire, Ghana, Nigeeria ja Kamerun. Ligikaudu 20% kogu kakaoubade saagist on Indoneesias, ülejäänud jagunevad Ameerika ja Kagu-Aasia riikide vahel.

Kakaopuid peetakse üsna tujukas saagiks. Nad mitte ainult ei kasva ainult ekvaatorilises kliimas, vaid ka põllukultuur sõltub suuresti ilmastikuolude vähimast hälbest normaalsest. Just kliimaparameetrite muutumisega seostavad teadlased kakaoubade saagise vähenemist ja puude enneaegset vananemist. Aafrika mandril esinevad sagedased põuad ning Indoneesiat perioodiliselt üleujutavad ebaharilikud vihmasajud põhjustavad kakaoistanduste tootlikkuse vähenemist ja surma. Ilmast kõrvalekallete tõttu nõrgenenud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele, mis halvendab olukorda veelgi. Ekspertide sõnul võivad Aafrikas esinevad põuad kakaoistanduste kadumist 2050. aastaks.

Paljud põllumehed eelistavad asendada kakao teiste puudega, mis tagavad stabiilsema sissetuleku ja vähem nõudliku hoolduse. Lisaks on olukord kakaoubade maailmaturul selline, et selle toote kokkuostuhinnad on väga madalad. Peamine töötlemine toimub Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning suured ettevõtted ei kiirusta Aafrika elanikega kasumit jagama, dikteerides nende tingimusi ja alandades aastast aastasse ostuhindu. Ja kakaoturu stabiilsusele ei aita kaasa ka Côte d'Ivoire'i keeruline olukord, kus kodusõda on kestnud juba üle kümne aasta.

Ülemaailmse kondiitritööstuse aktiivse arengu taustal kasvab kakaoubade järele nõudlus. Toorakakaoubade, aga ka õli hinnad määratakse kaubabörsidel. Nii tõusid näiteks Londoni ja New Yorgi börsidel 2016. aasta sügisel pärast rekordilist kakaokultuuride ebaõnnestumist toormehinnad järsult. Kuid 2017. aasta kevadel langesid nad taas rekordiliselt madalale tasemele, kuna ilmnes teave Aafrika riikide põllukultuuride heade väljavaadete kohta.

Suurem osa kakaoubadega seotud ebaõnnestumistest mõjutab enamiku ekspertide sõnul peagi kogu maailmas šokolaadi tootmise vähenemist ja toob kaasa kondiitritoodete hinnatõusu. Sellega seoses töötavad geneetikud ja aretajad kakaosisortide loomisel, mis oleksid vastupidavad kliimatingimuste muutustele.

Näiteks katsetavad California ülikooli teadlased kakaopuude DNA struktuuri muutmist lootuses välja töötada sordid, mis võiksid kuumas ja kuivemas kliimas kasvada ja vilja kanda. Suurimad šokolaaditootjad on arendussponsorid, kuna see on kõige huvitatud ja rahaliselt jõukam pool.

Briti teadlased pole oma kolleegidest kaugel. Mitte kaugel Londonist loodi kakaokarantiinikeskus, kus kasvatatakse üle 400 sordi. Spetsialistid tegelevad uute seenhaigustele vastupidavate liikide ja kuivema kliima loomisega.

Noh, kõik šokolaadisõbrad võivad ainult loota, et kasvatajad suudavad välja töötada uusi kakaosorte, mis on vastupidavad kõikidele ebaõnnele ja meie lemmikmaitse ei kao meie elust.

Jäta Oma Kommentaar